Osteopaatia kui terviklik teraapiasüsteem sai alguse 19. sajandi lõpus tänu Ameerika Ühendriikide arsti Andrew Taylor Stilli (1828–1917) tööle ja visioonile. Still sündis 6. augustil 1828 Virginias, Ameerika Ühendriikides, ta oli pärit arstide perest. Tema varane kokkupuude meditsiiniga tuli isa kaudu ja meditsiini õppimise kodus, kus arstid pidid sageli tuginema vähestele ravimitele ja manuaalsetele meetoditele.
Oma elu jooksul töötas Still nii arstina kui ka kirurgina, kuid tema usk traditsioonilistesse meetoditesse hakkas vähenema perioodil, mil ta kaotas mitu last meningiidi ja teiste haiguste tõttu. Need traagilised sündmused viisid Stilli sügavale eneseanalüüsi ja tema arusaam muutus sellest, mida tervishoid pakkuda võiks. Ta leidis, et paljud tolleaegsed meditsiinilised ravimeetodid olid pigem kahjulikud kui kasulikud. Pettumus tolleaegses meditsiinis ajendas teda otsima alternatiivseid lähenemisviise.
Still uskus, et inimkeha on võimeline end ise tervendama, kui selle struktuur on optimaalne ja kõik kehaosad töötavad harmoonias. Ta arendas välja osteopaatia ehk süsteemi, mis tugineb keha anatoomiale ja füsioloogiale ning keskendub peamiselt luude, lihaste, liigeste ja sidekoe tasakaalu taastamisele. 1874. aastal kuulutas Still ametlikult välja enda loodud osteopaatia põhimõtted ja hakkas õpetama oma lähenemisviisi ka teistele.
Andrew Taylor Stilli loodud osteopaatia pälvis algselt meditsiinimaailmas vastuseisu. Kuid aja jooksul hakkas tema meetodite tõhusus silma paistma ja huvi kasvas. Still asutas 1892. aastal Missouri osariigis Kirksville’is esimese osteopaatilise meditsiinikooli – American School of Osteopathy. See kool muutis osteopaatia kättesaadavaks ja populariseeris selle kui eraldiseisva tervishoiusüsteemi. Koolis õppisid nii mehed kui ka naised, mis oli tol ajal uuenduslik, kuna meditsiinikoolidesse naisi sageli ei võetud.
Osteopaatia levis kiiresti Ameerika Ühendriikides ja hiljem Euroopas ning mujal maailmas. Tänapäeval on osteopaadid tunnustatud tervishoiutöötajad paljudes riikides, ja osteopaatia on omandanud tugeva teadusliku aluse, mis põhineb anatoomia ja füsioloogia mõistmisel. Osteopaatiat õpetatakse nüüd ülikoolides ja meditsiinikoolides üle maailma ning osteopaatilised arstid on hinnatud spetsialistid, kes pakuvad patsientidele laia valikut tervishoiuteenuseid.
Tänapäeval on osteopaatia laialdaselt tunnustatud manuaalteraapia, mis aitab lahendada mitmesuguseid terviseprobleeme. Osteopaadid keskenduvad tervise ja heaolu edendamisele, lahendades kroonilisi valusid, parandades liikuvust ning aidates keha taastumisprotsessides. Lisaks kasutatakse osteopaatiat sageli koos teiste ravimeetoditega, nagu füsioteraapia, kiropraktika või meditsiinilised sekkumised. Osteopaatia filosoofia ja meetodid pakuvad alternatiivi traditsioonilistele meditsiinilistele lähenemistele, keskendudes loomulikule tervenemisele ja keha struktuuri tasakaalustamisele, mitte ainult sümptomite leevendamisele. Andrew Taylor Stilli pärand elab edasi osteopaatia koolides ja praktiseerivate osteopaatide töödes, kes järgnevad tema visioonile kehast kui terviklikust süsteemist, mis suudab ennast ise tervendada, kui struktuur ja funktsioon on tasakaalus.